Tervisekontrolli Bermuda kolmnurk

Tervis on inimese kõige hinnalisem vara. Nii nagu me müüme oma aega, teadmisi, oskusi, arveldab organisatsiooni kalkulaator ka meie vaimse ning füüsilise tervisega. Mõnikord me saame tervist juurde, teinekord anname ära. Kuidas siis hoiab tervisekontroll meid tervena? Tegelikult ei hoiagi, see mõõdab laias laastus tagajärgi ja ennustab tuleviku võimalikke kõrvalekaldeid. Aga kui tegeleda nii, et selles osalevad töötaja, tööandja ja töötervishoiuarst, siis võime ära hoida kõige hullema. Nimetagem suhet töötaja-tööandja-töötervishoiuarst ajakirjanduslikus mõistes Bermuda kolmnurgaks*.

Mina kui töötaja

Saan teha endaga kõige enam, punkt. Esiteks rumalustega mitte kaasa minna. Teiseks rumalusi ära tunda ja nendele tähelepanu pöörata. Kolmandaks end ette valmistada töiseks tegevuseks.

Mina kui tööandja

Esiteks ei tegele rumalustega, sh valin kaasaegseima tehnoloogia. Teiseks teen koostööd töötajatega (suhtun inimlikult, kuulan, usaldan ja teen ära). Kolmandaks annan töötervishoiuarstidele (ka ergonoomidele ja teistele erialastele professionaalidele) nende tööks vajaliku informatsiooni ja ressursi.

Mina kui töötervishoiuarst

Esiteks tunnen huvi, mida töötaja teeb, kuidas ta töötab, mis on tema harjumused (!). Teiseks tunnen huvi, mida tööandja teeb, miks on tehnoloogia selline nagu on, missugused on võimalused parendada ja mil määral tööandja teemast huvitub. Kolmandaks panen paberile ainult fakte ja kõigile arusaadavaid soovitusi.

Normaalne Bermuda

Ongi olukord, kus inimene end ei ohverda, tööandja panustab ja arst jõuab tegeleda. Paranormaalsus on normaalsus?! Ei pea olema.

* – Bermuda kolmnurk on mereala Bermuda saare, Puerto Rico loodetipu ja Florida poolsaare lõunatipu vahel, kus väidetavalt esinevad paranormaalsed nähtused. Laialt on levinud arvamus, et Bermuda kolmnurk on ala, kus on seletamatutel asjaoludel kadunud ebanormaalselt palju laevu ja lennukeid. Wikipedia

Miks on ohutus ebapopulaarne teema?

Kolm kõige enam levinud arvamust, mida olen kuulnud:

  • ohutus = kulu
  • bürokraatia
  • töökeskkonnaspetsialist = karistus

Ohutus = kulu

Jah, eks ta lihtsustatult ongi. Aga ma pole näinud ühtegi investeeringut, kuhu ei peaks sissemakset tegema. Ilmselt paljude jaoks on ka klišee, et ohutusse investeeritud euro toob tagasi x-y eurot. Mina olen enda jaoks rahalisele mõõtmele lisanud ka ohutuskultuuri ja võimalike õnnetuste ärahoidmise. Näiteks, kui keegi teavitab ohtlikust tingimusest, millest möödub iga päev 10 inimest ja seda keskmiselt 5 korda, siis aasta jooksul (arvestades 260 tööpäevaga) tuleb kokku 10x5x260=13000 kokkupuudet selle jamaga. Ükskõik, kes sellisest olukorrast teavitab, hoiab suure tõenäosusega ära tulevikuõnnetuse. Sellest saab ohutuskultuuri nurgakivi.

Bürokraatia

10 lehekülge ohutusjuhendit, 15 lehekülge kemikaali ohutuskaarti, 75 lehekülge riskianalüüsi. Korrutame ohutusjuhendid, ohutuskaardid seadmete ja kemikaalide arvuga, lisame riskianalüüsi ning muud dokumendid. Mõnel juhul sadu lehekülgi materjali, millega lihtsurelik peab tutvuma. Keegi peab nende järgi hakkama teisi koolitama. Tuleb tuttav ette? Suur maht = suur töö. Inimene, kes kirjutab palju soovib oma eksistentsi kuidagi tõestada ja näidata, et ta oskab dokumente koostada. Aga mis siis, kui panna ohutusjuhend ühele-kahele lehele või teha kemikaalide ohutuskaart leheküljeline või…? On võimalik, ma tean.

Töökeskkonnaspetsialist = karistus

Olen omal nahal tundnud, kuidas ei tehta vahet, kes on inspektor, spetsialist või volinik. Kui küsida, mida inspektor teeb, siis vastatakse, et nad karistavad (vaatamata sellele, et see üldjuhul nii ei ole). Ehk tööohutus = halb kogemus minevikust, halb maine. Head töökeskonnaspetsialistid on head müügimehed ja -naised ja müüvad oma teenust ning ideid. Lisaks müügioskustele võiks meil olla pisut teadmisi ka finantsist ja muust, mis organisatsiooni tegevusega seotud.

Lahendused

Probleem = potentsiaalne lahendus

  1. Mõõdame ohutusinvesteeringute tasuvust, mitte kulukust. Paneme ohutuse numbritesse. Ka siis, kui ei ole alati rahalist mõõdet. Müüme ideed.
  2. Teeme asjad lihtsaks. Näiteks ohutusjuhendi lehekülje pikkuseks.
  3. Töökeskkonnaspetsialist müügimeheks. Harime ennast ja teisi valdkondades, mis ei ole meie igapäevatöö.

Use a pyramid scheme for empowering!

It doesn’t matter what I do,

it’s important how to do it!

That’s something what I got from my fortune cookie today. I found myself thinking – is it ok to create a pyramid scheme? Yeaah, it is – if objective creates value in responsible way. I understood instantly that I have used the pyramid scheme by myself. I think that most of us have used or created one. Why? As there is only one me and we can’t reach everywhere! So empower people through one…

Doing everything by yourself looks like this:

Empower your employees! Train your managers! And picture changes…

So please use this scheme for safety awarness, safety culture or whatever it’s useful for!

Eesmärk null tööõnnetust!?

Olen oma elus ikka ja jälle jõudnud olukorda, kus olen öelnud: „Meie eesmärk on null tööõnnetust!“ Umbes sama palju olen ma küsinud: „Kas eesmärk null tööõnnetust on võimalik?“.

Eesmärki rõhutan üldjuhul olukorras, kus ma pean „läbirääkimisi“ paremate tingimuste saavutamiseks. Põhimõttelise küsimuse esitan selleks, et mõista, kas mu vestluskaaslased usuvad sellesse eesmärki ja missugustel tingimustel nad seda aktsepteerivad.

Aktsepteerimise tingimused aitavad meil mõista, kui kaugele me oleme oma ohutuskultuuriga jõudnud. Needsamad tingimused aitavad juurida välja põhjused, miks juhtuvad õnnetused ja miks me teeme asju nii nagu me teeme. Ohutuskultuur ongi ju hetk, milles me viibime ja selles ajahetkes kokkulepitud viis, kuidas me asju teeme (ohutu vs väheohtlik vs mõõdukalt ohtlik vs väga ohtlik). Lisan siia juurde ühe illustreeriva joonise, mis aitab mõista, kus keegi asub ohutuskultuuri kõveral.

Olukorras, kus on kehtestatud „džungliseadused“ juhtub enam õnnetusi kui seadusi täitvas ettevõttes.

Samas me ei saa väita, et „džunglis“ puudub ohutuskultuur. Ka seal eksisteerivad kirjutamata reeglid ja ühiskondlikud normid. Et pääseda džunglist ja vähendada õnnetuste hulka tuleb asuda seadusi täitma. Seadused on universaalsed ja seetõttu ei saa neis olla kirjeldatud erinevate tegevusharude spetsiifikast tulenevad nõuded. Et sellest olukorrast üle saada, tuleb luua sisemised reeglid, kuidas me mingeid asju teeme. Ülimalt keeruline on võtta ühe ettevõtte ohutusjuhend x ja seda kopeerida teisele ettevõttele nii, et see ka tegelikkuses tööle hakkab. Seega tuleb igas ettevõttes kokku leppida viisides, kuidas me mingeid asju teeme (nii kirja pandud kui ka kirjutamata reeglid), anda kolleegidele neist juhtnööridest teada (koolitamine), kontrollida, kas ja kuidas neid täidetakse (nt sisekontroll) ja vajadusel neid täiendada (nt napikate, ohuolukordade, absurdsuste korral).

Kuidas veenduda, mil määral on juhtkond tööohutusele pühendunud?

Küsige: „Kas eesmärk null tööõnnetust on võimalik?“ ja saate teada. Loomulikult võivad teod erineda sõnadest, seega soovitan külastada ka https://ansbergconsulting.ee/ergonoomikapaev-2017, kus ma lühidalt selgitan, mida tähendab minu jaoks eestvedamine.  Kui juhtkond on vähe pühendunud, siis ei ole piisavalt ressursse ohutuskultuuri arendamisega tegeleda ja nii lihtne see ongi.

Kui meil pole aega, inimesi, teadmisi, jms ressurssi?

Siis tiksume rahulikult edasi oma vana elu, pikas perspektiivis stagneerume. Kui aga koos juhtkonnaga leiame motivatsiooni (soovi) ja ressurssi (võimalusi) tegeleda töötajate kaasamisega (nt dialoog, ohuolukorrad, parendused), siis uskuge mind, tööohutusalased tulemused hakkavad paranema. Läbi töötajate kaasamise kasvab iga indiviidi teadlikkus ja paraneb ohutuskäitumine. See soosib pideva parendamise kultuuri teket, mille tagajärjena juhtub aina vähem ja vähem õnnetusi. Rääkimata sellest, et ettevõtte tulemuslikkus tervikuna paraneb.

 

Internetiotsing “ohutus” + “koolitus”

 

Võtsin eesmärgiks uurida, missuguseid tööohutusalaseid koolitusi Eestis täna pakutakse. Sisestasin siis otsingumootorisse sõnad “ohutus” ja “koolitus”.

Sain vastusena järgmised märksõnad:

  • töötervishoiu ja tööohutuse 8 või 24h õpe (pakutakse ka e-õpet!?);
  • esmaabi;
  • tuletööd;
  • töökeskkonna dokumentatsioon;
  • Soome minejatele erinevad kaardid (tööturvalisus, tuletööd, elekter);
  • kemikaali ohutus;
  • tuleohutus;
  • sisekontroll;
  • riskianalüüs.

Annan nendele koolitustele ühise nimetaja – seadusandluse nõuetele vastavus (v.a. Soome ohutus-kaardid). Ilmselt leiaksin mõnda teist otsingu sõna kasutades ka miskit muud, kuid pilt on küllaltki šokeeriv. Miks? Ettevõtted, kes tahavad areneda, vajavad enamat kui seadusandluse nõuetele vastavust. Jah – hulk tööd on teha ka seaduskuulekusega, kuid mida teeb ettevõte, kelle töötajad on need päde-vused juba omandanud ja ettevõtte tegevus vastab seadusandluse nõetele? 

Üks variant on otsida Eesti turult asjalikke ja kogemustega spetsialiste, kes lisaks teadlikkusele oskavad ka koolitada. Suurkontsernidel on ka see eelis, et saavad saata oma töötajaid piiri taha õppima. Olen õnnelik, et minul on olnud võimalus harida end väljaspool Eestit, ilmselt veel mõnel käputäiel. Kuid kas meie riik, peaks leppima sellega, et väike osa töökeskkonnaspetsialistidest suudavad ära koolitada ülejäänud? Jah, meil on ka paar eriala (ergonoomika ja tervisekaitse), mida saab siis omandada ülikoolis või kõrgkoolis. Ergonoomika on insenerieriala, seal käsitletakse mingil määral ka ohutuse teemasid. Tervisekaitse aga keskendub peamiselt töötervishoiule.

Siit ka minu soovitused ettevõttele, kes soovib oma töötajaid ohutusalaselt harida:

  1. Leia kogemustega koolituspartner, töötage koos välja töötajatele vajalik arenguprogramm (sõltuvalt, missuguseid muutusi on vajalik esile kutsuda).
  2. Vali enda töökeskkonnaspetsialistiks inimene, kes on õppinud sobivat eriala (24-tunni õppe läbinud isikut on raske spetsialistiks nimetada).
  3. Koolita töökeskkonnaspetsialisti ka piiri taga, valik on Eestis lihtsalt liiga väike.

Häid mõtisklusi sellel teemal!

Siim Ansberg

Milleks on vajalik LO/TO süsteem?

Mis on LO/TO?

Mõiste LO/TO  tuleneb ingliskeelsetest sõnadest LOCKOUT (lukusta) ja TAGOUT (sildista). LO/TO on süsteem, millega tagatakse ohtliku seadme tahtmatu käivitamine (nt elektrikud panevad  luku ja sildi elektrikilbile pealülitile, et kõrvalised isikud ei saaks elektrienergiat sisse lülitada). Üldjuhul kasutatakse LO/TO süsteemi masinate hooldamisel ja remontimisel. Kuid LO/TO ei ole mõeldud ainult elektrienergia ohutuks tegemise jaoks, on ka teisi energiaid, mis võivad vigastada või tappa.

Milleks on LO/TO kasulik?

LO/TO eesmärk on ära hoida õnnetusi, mille tagajärjed on üldjuhul väga rasked. Kui libastumise tõttu saadakse üldjuhul väike vigastus, hullemal juhul nihestus või luumurd, siis masina vahele kinni kiiludes, elektrilt- või seadmelt löögi saades on tagajärjed hullemad. Selliseid õnnetusi aitab ära hoida, kui me rakendate järgmisi põhimõtteid:

  • teavitage asjaomaseid isikuid tööde alustamisest,
  • tehke kindlaks energiaallikad,
  • katkestage seadmete energiaallikad,
  • lukustage ja märgistage energiaallikad,
  • kontrollige, et energia puudub,
  • võite alustada töödega.

Ohuallikaid võib olla erinevaid, neist tuntuim on loomulikult elekter. Kuid lisaks eelmainitule ka gaas, pneumaatika, hüdraulika, aur, soojus, potentsiaalne- ja kineetiline energia. Mõeldes läbi, mida ja kuidas teha saame muuta LO/TO süsteemi kasutades töö ohutumaks.

Kellele on LO/TO mõeldud?

LO/TO protseduure kasutavad peamiselt elektrikud. Kuid tegelikkuses on seda vajalik kasutada kõigil, kes teostavad töid kohtades, kus on kasutusel mingisugune energia või eelnevas punktis nimetatud ohuallikas. Vaadake allolevat videot ja näete, et kui redelil olev töötaja oleks lülitanud välja liikuva ukse energia, selle sildistanud, oleks ta saanud tööd ohutult teha.

Allikas:https://www.youtube.com/watch?v=mDtP3qJOEYY

Kuidas rakendada LO/TO süsteemi?

Kui leiate, et ka teie ettevõttes leidub tegevusi, kus keegi võib end vigastada LO/TO süsteemi puudumise tõttu, siis on vajalik teha järgmist:

  • võtke kasutusele vajalikud abivahendid LO/TO rakendamiseks (lukud, sildid jms),
  • töötage välja protseduurid LO/TO rakendamiseks,
  • koolitage töötajad,
  • kontrollige protseduuride toimimist, vajadusel uuendage LO/TO protseduure.

Kui aga leiate, et vajate konsultandi abi, siis aitame teid hea meelega!

 

 

 

Eesti tööõnnetuste TOP 3 | Kukkumine ja libastumine põhjustab palju raskeid vigastusi

Kukkumine ja libastumine põhjustab palju raskeid vigastusi. Uskumatu, kuid tõsi, 2016. aastal sai tööõnnetuses viga üle 1000 töötaja kukkumise, komistamise või libastumise tagajärjel. Eestis on hetkel ca 645 000 töötajat, s.t., et iga 645. töötaja libastus või kukkus nii raskelt, et oli vajadus pöörduda traumapunkti.

Loe edasi: http://homme.delfi.ee/tervis/eesti-tooonnetuste-top-3-kukkumine-ja-libastumine-pohjustab-palju-raskeid-vigastusi?id=78692264

Eesti tööõnnetuste TOP 3 | Masinatel ei ole mõistust, tuleb kasutada enda oma

Üle 1300 töötaja sai viga eelmisel aastal seetõttu, et nad ei omanud kontrolli masina, transpordivahendi, käsitööriista või mõne muu sarnase seadme üle. Kõige enam juhtus selliseid õnnetusi metalli- ja puidutööstuses.

Loe edasi: http://homme.delfi.ee/tervis/eesti-tooonnetuste-top-3-masinatel-ei-ole-moistust-tuleb-kasutada-enda-oma?id=78692380