Milleks kasutada tööohutusdialoogi töötajatega?

Ma olen seda tööd teinud juba 15 aastat, ma tean kuidas see käib…

Kas sul paremat ei ole teha, kui inimesi kiusata…

Milleks mulle isikukaitsevahendid, need segavad töö tegemist…

Ma ei näe selles probleemi, minuga ei ole midagi juhtunud…

 

Tuleb tuttav ette? Minu jaoks on olnud need tüüpilised küsimused ja vastused, kui soovin töötajatega rääkida ja arutada tööohutusest. Kahjuks näitab statistika, et kõige enam saavad tööõnnetustes viga noored mehed, väga lühikese või vastupidi, väga pika staažiga töötajad. Eelmisel aastal registreeriti Eestis üle 5000 tööõnnetuse. Kõige enam töötajate arvu kohta puidutööstuses, arvuliselt aga metallitööstuses. Tundub uskumatu, et peaaegu pooled õnnetused juhtusid kas kontrolli kaotamise kasutatava masina, tööriista, objekti vms üle või siis kukkumise, libastumise ja komistamise tõttu (vt ti.ee).

Kui arutleda juurpõhjuste üle, siis ilmselt peamiselt saavad inimesed viga seetõttu, et nende ohuteadlikkus on madal, ei täideta ohutusreegleid või siis töökeskkonnatingimused ei ole sobilikud. Kas teadsite, et üle üle 90% õnnetustest on võimalik ära hoida töötajate ohutuma käitumisega? Ja et 80% viga saanud isikutest on põhjustanud tööõnnetuse ise…

Kuidas siis aitab ohutusdialoog töötajate käitumist muuta ohutumaks. Selle käigus tuvastatakse töökeskkonnas ohtlikud tingimused ning töötajate ohtlikud käitumised. Tuleb ka ette, kus on vajalik kehtestada või ümber vaadata ohutusalaseid nõudeid ja reegleid.

Kuidas ohutusdialoogi läbi viia? Tegelikult ei ole seal rasket miskit – tuleb minna ja vaadata, mis toimub, sellest rääkida inimestega ja leppida vajadusel kokku korrigeerivad meetmed. Lisaks loob see soodsa pinna selleks, et töötajad tulevad ja räägivad ka muul ajal, mis tegelikult toimub.

Kui tundsite, et teema on teie jaoks huvitav ja soovite sellest enam teada, siis me oleme teile abiks!

Millal on mõistlik kasutada töökeskkonnaspetsialisti teenust?

Hea tööandja!

Meil kõikidel on kohustuslik määrata olenemata ettevõtte suurusest tööle töökeskkonnaspetsialist. Milleks sellist ametikohta vaja, sellest räägivad kümned ja kümned artiklid, ei hakka neid siin eraldi tsiteerima. Kumma kasuks siis otsustada- kas võtta töökeskkonnaspetsialist tööle ettevõtte palgale või siis osta see teenusena sisse?

Olgu öeldud, et iga ettevõte on erinev, seega ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Toon välja mõned põhjused, millal palgata töötaja või millal see teenusena sisse osta.

Võta ettevõtte palgale tööle töökeskkonnaspetsialist, kui:

  • tegemist on suurettevõttega,
  • soovid, et töökeskkonnaspetsialist oleks hästi kättesaadav,
  • soovid, et töökeskkonnaspetsialist teaks ja tunneks ettevõtte spetsiifikat ja selle töötajaid (nt suurkontsernide puhul),
  • soovid, et teadmus jääks majja.

Osta töökeskkonnaspetsialisti teenus sisse, kui:

  • leiad, et töökeskkonnaspetsialistile ei ole pakkuda täiskohta,
  • ei soovi palgareale lisainimest,
  • leiad, et tööjõuturult ei ole võtta piisavalt pädevat inimest,
  • soovid, et majja toodaks teistes ettevõtetes kasutusel olevaid parimaid praktikaid.

See nimekiri ei ole lõplik ja ilmselt võiks neid põhjuseid veel ja veel välja tuua, kuid minu jaoks on peamised. Seega hea ettevõtja, tee enda otsus ja kui näed, et vajad töökeskkonnaspetsialisti teenust, siis vali turult sobiv.

Lugupidamisega
Siim Ansberg