Eesti tööõnnetusete TOP3

Eestis sai eelmisel aastal tööõnnetustes viga üle 5000 inimese. See tähendab, et pea iga kaheksas töötaja tuhandest oli sunnitud tööõnnetuse tõttu pöörduma arsti poole. Neist 3446 korral oli õnnetus nii raske, et töötaja pidi jääma haiguslehele. Ja see on ametlik statistika, kes teab, kui paljud töötajad pöördusid arsti poole öeldes, et tegemist oli koduse õnnetusega. Kahjuks oli eelmine aasta äärmiselt kurb tööõnnetuses surma saanute osas, neid oli lausa 26 (aasta varem 17). Vt rohkem: http://homme.delfi.ee/raha/eesti-tooonnetuste-top-3?id=78615928

 

Kuidas saada töötajad ohuolukordi registreerima?

Peale tööõnnetusi kuuleme hiljem, et tegelikult on sarnaseid ohuolukordi või napikaid ka varem juhtunud. Neist on võib olla kolleegide seltskonnas räägitud, kuid kaugemale pole info jõudnud. Neist olukordadest teavitades oleks saanud juurpõhjused likvideerida ja õnnetuse ära hoida.

Tegelikult nii ongi, et enamus vahejuhtumeid jäävadki ohuolukordadeks või siis toimuvad napilt pääsemised, kus keegi viga ei saa. See on niiöelda jäämäe alune osa ja õnnetused jäämäe tipp. Kui piisavalt tõsiselt ohuolukordade ja napikatega tegeleda siis teoorias võiksidki õnnetused jääda juhtumata. Aga miks siis ikkagi on nii, et me saame ohuolukordadest alles siis teada, kui on liiga hilja?

Peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et töötajad alahindavad ohuolukordade ja napikate teada andmisest tulenevat kasu. Üksi registreerimisest muidugi ei piisa, nende juurpõhjused tuleb ka likvideerida. Läbi selle me vähendame ohtlikke tingimusi ja töötajate ohtlikku käitumist. Aga kuidas saada töötajaid teavitama napikatest ja ohuolukordades?

Võtmesõna on töötajate teadlikkuse tõstmine. Mida teadlikumad me oleme jäämäe efektist, põhjuse-tagajärje seosest ja kasust, seda altimad oleme ennast aitama registreerides ohuolukordi ja napikaid. Kui me likvideerime ohuolukorra (nt mingi ebameeldiva takistuse töö tegemisel), siis muutub töö mugavamaks, ohutumaks, kiiremaks, tõhusamaks ja nauditavamaks. Kui töötaja teab, et ta saab läbi lihtsa tegevuse (ohuolukorra registreerimise) enda elu ohutumaks ja lihtsamaks teha, siis enamus meist hakkab seda võimalust kasutama. Lahendus on väga lihtne – koolitame töötajaid ja tõstame nende teadlikkust. Siis jääb ka palju õnnetusi juhtumata…

Vaata ka lühikest videolõiku (allikas https://www.youtube.com/watch?v=0QDpecwnaNo)

Milleks kasutada tööohutusdialoogi töötajatega?

Ma olen seda tööd teinud juba 15 aastat, ma tean kuidas see käib…

Kas sul paremat ei ole teha, kui inimesi kiusata…

Milleks mulle isikukaitsevahendid, need segavad töö tegemist…

Ma ei näe selles probleemi, minuga ei ole midagi juhtunud…

 

Tuleb tuttav ette? Minu jaoks on olnud need tüüpilised küsimused ja vastused, kui soovin töötajatega rääkida ja arutada tööohutusest. Kahjuks näitab statistika, et kõige enam saavad tööõnnetustes viga noored mehed, väga lühikese või vastupidi, väga pika staažiga töötajad. Eelmisel aastal registreeriti Eestis üle 5000 tööõnnetuse. Kõige enam töötajate arvu kohta puidutööstuses, arvuliselt aga metallitööstuses. Tundub uskumatu, et peaaegu pooled õnnetused juhtusid kas kontrolli kaotamise kasutatava masina, tööriista, objekti vms üle või siis kukkumise, libastumise ja komistamise tõttu (vt ti.ee).

Kui arutleda juurpõhjuste üle, siis ilmselt peamiselt saavad inimesed viga seetõttu, et nende ohuteadlikkus on madal, ei täideta ohutusreegleid või siis töökeskkonnatingimused ei ole sobilikud. Kas teadsite, et üle üle 90% õnnetustest on võimalik ära hoida töötajate ohutuma käitumisega? Ja et 80% viga saanud isikutest on põhjustanud tööõnnetuse ise…

Kuidas siis aitab ohutusdialoog töötajate käitumist muuta ohutumaks. Selle käigus tuvastatakse töökeskkonnas ohtlikud tingimused ning töötajate ohtlikud käitumised. Tuleb ka ette, kus on vajalik kehtestada või ümber vaadata ohutusalaseid nõudeid ja reegleid.

Kuidas ohutusdialoogi läbi viia? Tegelikult ei ole seal rasket miskit – tuleb minna ja vaadata, mis toimub, sellest rääkida inimestega ja leppida vajadusel kokku korrigeerivad meetmed. Lisaks loob see soodsa pinna selleks, et töötajad tulevad ja räägivad ka muul ajal, mis tegelikult toimub.

Kui tundsite, et teema on teie jaoks huvitav ja soovite sellest enam teada, siis me oleme teile abiks!

Millal on mõistlik kasutada töökeskkonnaspetsialisti teenust?

Hea tööandja!

Meil kõikidel on kohustuslik määrata olenemata ettevõtte suurusest tööle töökeskkonnaspetsialist. Milleks sellist ametikohta vaja, sellest räägivad kümned ja kümned artiklid, ei hakka neid siin eraldi tsiteerima. Kumma kasuks siis otsustada- kas võtta töökeskkonnaspetsialist tööle ettevõtte palgale või siis osta see teenusena sisse?

Olgu öeldud, et iga ettevõte on erinev, seega ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Toon välja mõned põhjused, millal palgata töötaja või millal see teenusena sisse osta.

Võta ettevõtte palgale tööle töökeskkonnaspetsialist, kui:

  • tegemist on suurettevõttega,
  • soovid, et töökeskkonnaspetsialist oleks hästi kättesaadav,
  • soovid, et töökeskkonnaspetsialist teaks ja tunneks ettevõtte spetsiifikat ja selle töötajaid (nt suurkontsernide puhul),
  • soovid, et teadmus jääks majja.

Osta töökeskkonnaspetsialisti teenus sisse, kui:

  • leiad, et töökeskkonnaspetsialistile ei ole pakkuda täiskohta,
  • ei soovi palgareale lisainimest,
  • leiad, et tööjõuturult ei ole võtta piisavalt pädevat inimest,
  • soovid, et majja toodaks teistes ettevõtetes kasutusel olevaid parimaid praktikaid.

See nimekiri ei ole lõplik ja ilmselt võiks neid põhjuseid veel ja veel välja tuua, kuid minu jaoks on peamised. Seega hea ettevõtja, tee enda otsus ja kui näed, et vajad töökeskkonnaspetsialisti teenust, siis vali turult sobiv.

Lugupidamisega
Siim Ansberg