Use a pyramid scheme for empowering!

It doesn’t matter what I do,

it’s important how to do it!

That’s something what I got from my fortune cookie today. I found myself thinking – is it ok to create a pyramid scheme? Yeaah, it is – if objective creates value in responsible way. I understood instantly that I have used the pyramid scheme by myself. I think that most of us have used or created one. Why? As there is only one me and we can’t reach everywhere! So empower people through one…

Doing everything by yourself looks like this:

Empower your employees! Train your managers! And picture changes…

So please use this scheme for safety awarness, safety culture or whatever it’s useful for!

Eesmärk null tööõnnetust!?

Olen oma elus ikka ja jälle jõudnud olukorda, kus olen öelnud: „Meie eesmärk on null tööõnnetust!“ Umbes sama palju olen ma küsinud: „Kas eesmärk null tööõnnetust on võimalik?“.

Eesmärki rõhutan üldjuhul olukorras, kus ma pean „läbirääkimisi“ paremate tingimuste saavutamiseks. Põhimõttelise küsimuse esitan selleks, et mõista, kas mu vestluskaaslased usuvad sellesse eesmärki ja missugustel tingimustel nad seda aktsepteerivad.

Aktsepteerimise tingimused aitavad meil mõista, kui kaugele me oleme oma ohutuskultuuriga jõudnud. Needsamad tingimused aitavad juurida välja põhjused, miks juhtuvad õnnetused ja miks me teeme asju nii nagu me teeme. Ohutuskultuur ongi ju hetk, milles me viibime ja selles ajahetkes kokkulepitud viis, kuidas me asju teeme (ohutu vs väheohtlik vs mõõdukalt ohtlik vs väga ohtlik). Lisan siia juurde ühe illustreeriva joonise, mis aitab mõista, kus keegi asub ohutuskultuuri kõveral.

Olukorras, kus on kehtestatud „džungliseadused“ juhtub enam õnnetusi kui seadusi täitvas ettevõttes.

Samas me ei saa väita, et „džunglis“ puudub ohutuskultuur. Ka seal eksisteerivad kirjutamata reeglid ja ühiskondlikud normid. Et pääseda džunglist ja vähendada õnnetuste hulka tuleb asuda seadusi täitma. Seadused on universaalsed ja seetõttu ei saa neis olla kirjeldatud erinevate tegevusharude spetsiifikast tulenevad nõuded. Et sellest olukorrast üle saada, tuleb luua sisemised reeglid, kuidas me mingeid asju teeme. Ülimalt keeruline on võtta ühe ettevõtte ohutusjuhend x ja seda kopeerida teisele ettevõttele nii, et see ka tegelikkuses tööle hakkab. Seega tuleb igas ettevõttes kokku leppida viisides, kuidas me mingeid asju teeme (nii kirja pandud kui ka kirjutamata reeglid), anda kolleegidele neist juhtnööridest teada (koolitamine), kontrollida, kas ja kuidas neid täidetakse (nt sisekontroll) ja vajadusel neid täiendada (nt napikate, ohuolukordade, absurdsuste korral).

Kuidas veenduda, mil määral on juhtkond tööohutusele pühendunud?

Küsige: „Kas eesmärk null tööõnnetust on võimalik?“ ja saate teada. Loomulikult võivad teod erineda sõnadest, seega soovitan külastada ka https://ansbergconsulting.ee/ergonoomikapaev-2017, kus ma lühidalt selgitan, mida tähendab minu jaoks eestvedamine.  Kui juhtkond on vähe pühendunud, siis ei ole piisavalt ressursse ohutuskultuuri arendamisega tegeleda ja nii lihtne see ongi.

Kui meil pole aega, inimesi, teadmisi, jms ressurssi?

Siis tiksume rahulikult edasi oma vana elu, pikas perspektiivis stagneerume. Kui aga koos juhtkonnaga leiame motivatsiooni (soovi) ja ressurssi (võimalusi) tegeleda töötajate kaasamisega (nt dialoog, ohuolukorrad, parendused), siis uskuge mind, tööohutusalased tulemused hakkavad paranema. Läbi töötajate kaasamise kasvab iga indiviidi teadlikkus ja paraneb ohutuskäitumine. See soosib pideva parendamise kultuuri teket, mille tagajärjena juhtub aina vähem ja vähem õnnetusi. Rääkimata sellest, et ettevõtte tulemuslikkus tervikuna paraneb.

 

Internetiotsing “ohutus” + “koolitus”

 

Võtsin eesmärgiks uurida, missuguseid tööohutusalaseid koolitusi Eestis täna pakutakse. Sisestasin siis otsingumootorisse sõnad “ohutus” ja “koolitus”.

Sain vastusena järgmised märksõnad:

  • töötervishoiu ja tööohutuse 8 või 24h õpe (pakutakse ka e-õpet!?);
  • esmaabi;
  • tuletööd;
  • töökeskkonna dokumentatsioon;
  • Soome minejatele erinevad kaardid (tööturvalisus, tuletööd, elekter);
  • kemikaali ohutus;
  • tuleohutus;
  • sisekontroll;
  • riskianalüüs.

Annan nendele koolitustele ühise nimetaja – seadusandluse nõuetele vastavus (v.a. Soome ohutus-kaardid). Ilmselt leiaksin mõnda teist otsingu sõna kasutades ka miskit muud, kuid pilt on küllaltki šokeeriv. Miks? Ettevõtted, kes tahavad areneda, vajavad enamat kui seadusandluse nõuetele vastavust. Jah – hulk tööd on teha ka seaduskuulekusega, kuid mida teeb ettevõte, kelle töötajad on need päde-vused juba omandanud ja ettevõtte tegevus vastab seadusandluse nõetele? 

Üks variant on otsida Eesti turult asjalikke ja kogemustega spetsialiste, kes lisaks teadlikkusele oskavad ka koolitada. Suurkontsernidel on ka see eelis, et saavad saata oma töötajaid piiri taha õppima. Olen õnnelik, et minul on olnud võimalus harida end väljaspool Eestit, ilmselt veel mõnel käputäiel. Kuid kas meie riik, peaks leppima sellega, et väike osa töökeskkonnaspetsialistidest suudavad ära koolitada ülejäänud? Jah, meil on ka paar eriala (ergonoomika ja tervisekaitse), mida saab siis omandada ülikoolis või kõrgkoolis. Ergonoomika on insenerieriala, seal käsitletakse mingil määral ka ohutuse teemasid. Tervisekaitse aga keskendub peamiselt töötervishoiule.

Siit ka minu soovitused ettevõttele, kes soovib oma töötajaid ohutusalaselt harida:

  1. Leia kogemustega koolituspartner, töötage koos välja töötajatele vajalik arenguprogramm (sõltuvalt, missuguseid muutusi on vajalik esile kutsuda).
  2. Vali enda töökeskkonnaspetsialistiks inimene, kes on õppinud sobivat eriala (24-tunni õppe läbinud isikut on raske spetsialistiks nimetada).
  3. Koolita töökeskkonnaspetsialisti ka piiri taga, valik on Eestis lihtsalt liiga väike.

Häid mõtisklusi sellel teemal!

Siim Ansberg

Milleks on vajalik LO/TO süsteem?

Mis on LO/TO?

Mõiste LO/TO  tuleneb ingliskeelsetest sõnadest LOCKOUT (lukusta) ja TAGOUT (sildista). LO/TO on süsteem, millega tagatakse ohtliku seadme tahtmatu käivitamine (nt elektrikud panevad  luku ja sildi elektrikilbile pealülitile, et kõrvalised isikud ei saaks elektrienergiat sisse lülitada). Üldjuhul kasutatakse LO/TO süsteemi masinate hooldamisel ja remontimisel. Kuid LO/TO ei ole mõeldud ainult elektrienergia ohutuks tegemise jaoks, on ka teisi energiaid, mis võivad vigastada või tappa.

Milleks on LO/TO kasulik?

LO/TO eesmärk on ära hoida õnnetusi, mille tagajärjed on üldjuhul väga rasked. Kui libastumise tõttu saadakse üldjuhul väike vigastus, hullemal juhul nihestus või luumurd, siis masina vahele kinni kiiludes, elektrilt- või seadmelt löögi saades on tagajärjed hullemad. Selliseid õnnetusi aitab ära hoida, kui me rakendate järgmisi põhimõtteid:

  • teavitage asjaomaseid isikuid tööde alustamisest,
  • tehke kindlaks energiaallikad,
  • katkestage seadmete energiaallikad,
  • lukustage ja märgistage energiaallikad,
  • kontrollige, et energia puudub,
  • võite alustada töödega.

Ohuallikaid võib olla erinevaid, neist tuntuim on loomulikult elekter. Kuid lisaks eelmainitule ka gaas, pneumaatika, hüdraulika, aur, soojus, potentsiaalne- ja kineetiline energia. Mõeldes läbi, mida ja kuidas teha saame muuta LO/TO süsteemi kasutades töö ohutumaks.

Kellele on LO/TO mõeldud?

LO/TO protseduure kasutavad peamiselt elektrikud. Kuid tegelikkuses on seda vajalik kasutada kõigil, kes teostavad töid kohtades, kus on kasutusel mingisugune energia või eelnevas punktis nimetatud ohuallikas. Vaadake allolevat videot ja näete, et kui redelil olev töötaja oleks lülitanud välja liikuva ukse energia, selle sildistanud, oleks ta saanud tööd ohutult teha.

Allikas:https://www.youtube.com/watch?v=mDtP3qJOEYY

Kuidas rakendada LO/TO süsteemi?

Kui leiate, et ka teie ettevõttes leidub tegevusi, kus keegi võib end vigastada LO/TO süsteemi puudumise tõttu, siis on vajalik teha järgmist:

  • võtke kasutusele vajalikud abivahendid LO/TO rakendamiseks (lukud, sildid jms),
  • töötage välja protseduurid LO/TO rakendamiseks,
  • koolitage töötajad,
  • kontrollige protseduuride toimimist, vajadusel uuendage LO/TO protseduure.

Kui aga leiate, et vajate konsultandi abi, siis aitame teid hea meelega!

 

 

 

Eesti tööõnnetuste TOP 3 | Kukkumine ja libastumine põhjustab palju raskeid vigastusi

Kukkumine ja libastumine põhjustab palju raskeid vigastusi. Uskumatu, kuid tõsi, 2016. aastal sai tööõnnetuses viga üle 1000 töötaja kukkumise, komistamise või libastumise tagajärjel. Eestis on hetkel ca 645 000 töötajat, s.t., et iga 645. töötaja libastus või kukkus nii raskelt, et oli vajadus pöörduda traumapunkti.

Loe edasi: http://homme.delfi.ee/tervis/eesti-tooonnetuste-top-3-kukkumine-ja-libastumine-pohjustab-palju-raskeid-vigastusi?id=78692264

Eesti tööõnnetuste TOP 3 | Masinatel ei ole mõistust, tuleb kasutada enda oma

Üle 1300 töötaja sai viga eelmisel aastal seetõttu, et nad ei omanud kontrolli masina, transpordivahendi, käsitööriista või mõne muu sarnase seadme üle. Kõige enam juhtus selliseid õnnetusi metalli- ja puidutööstuses.

Loe edasi: http://homme.delfi.ee/tervis/eesti-tooonnetuste-top-3-masinatel-ei-ole-moistust-tuleb-kasutada-enda-oma?id=78692380

 

Eesti tööõnnetusete TOP3

Eestis sai eelmisel aastal tööõnnetustes viga üle 5000 inimese. See tähendab, et pea iga kaheksas töötaja tuhandest oli sunnitud tööõnnetuse tõttu pöörduma arsti poole. Neist 3446 korral oli õnnetus nii raske, et töötaja pidi jääma haiguslehele. Ja see on ametlik statistika, kes teab, kui paljud töötajad pöördusid arsti poole öeldes, et tegemist oli koduse õnnetusega. Kahjuks oli eelmine aasta äärmiselt kurb tööõnnetuses surma saanute osas, neid oli lausa 26 (aasta varem 17). Vt rohkem: http://homme.delfi.ee/raha/eesti-tooonnetuste-top-3?id=78615928

 

Kuidas saada töötajad ohuolukordi registreerima?

Peale tööõnnetusi kuuleme hiljem, et tegelikult on sarnaseid ohuolukordi või napikaid ka varem juhtunud. Neist on võib olla kolleegide seltskonnas räägitud, kuid kaugemale pole info jõudnud. Neist olukordadest teavitades oleks saanud juurpõhjused likvideerida ja õnnetuse ära hoida.

Tegelikult nii ongi, et enamus vahejuhtumeid jäävadki ohuolukordadeks või siis toimuvad napilt pääsemised, kus keegi viga ei saa. See on niiöelda jäämäe alune osa ja õnnetused jäämäe tipp. Kui piisavalt tõsiselt ohuolukordade ja napikatega tegeleda siis teoorias võiksidki õnnetused jääda juhtumata. Aga miks siis ikkagi on nii, et me saame ohuolukordadest alles siis teada, kui on liiga hilja?

Peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et töötajad alahindavad ohuolukordade ja napikate teada andmisest tulenevat kasu. Üksi registreerimisest muidugi ei piisa, nende juurpõhjused tuleb ka likvideerida. Läbi selle me vähendame ohtlikke tingimusi ja töötajate ohtlikku käitumist. Aga kuidas saada töötajaid teavitama napikatest ja ohuolukordades?

Võtmesõna on töötajate teadlikkuse tõstmine. Mida teadlikumad me oleme jäämäe efektist, põhjuse-tagajärje seosest ja kasust, seda altimad oleme ennast aitama registreerides ohuolukordi ja napikaid. Kui me likvideerime ohuolukorra (nt mingi ebameeldiva takistuse töö tegemisel), siis muutub töö mugavamaks, ohutumaks, kiiremaks, tõhusamaks ja nauditavamaks. Kui töötaja teab, et ta saab läbi lihtsa tegevuse (ohuolukorra registreerimise) enda elu ohutumaks ja lihtsamaks teha, siis enamus meist hakkab seda võimalust kasutama. Lahendus on väga lihtne – koolitame töötajaid ja tõstame nende teadlikkust. Siis jääb ka palju õnnetusi juhtumata…

Vaata ka lühikest videolõiku (allikas https://www.youtube.com/watch?v=0QDpecwnaNo)