Eesmärk null tööõnnetust!?

Olen oma elus ikka ja jälle jõudnud olukorda, kus olen öelnud: „Meie eesmärk on null tööõnnetust!“ Umbes sama palju olen ma küsinud: „Kas eesmärk null tööõnnetust on võimalik?“.

Eesmärki rõhutan üldjuhul olukorras, kus ma pean „läbirääkimisi“ paremate tingimuste saavutamiseks. Põhimõttelise küsimuse esitan selleks, et mõista, kas mu vestluskaaslased usuvad sellesse eesmärki ja missugustel tingimustel nad seda aktsepteerivad.

Aktsepteerimise tingimused aitavad meil mõista, kui kaugele me oleme oma ohutuskultuuriga jõudnud. Needsamad tingimused aitavad juurida välja põhjused, miks juhtuvad õnnetused ja miks me teeme asju nii nagu me teeme. Ohutuskultuur ongi ju hetk, milles me viibime ja selles ajahetkes kokkulepitud viis, kuidas me asju teeme (ohutu vs väheohtlik vs mõõdukalt ohtlik vs väga ohtlik). Lisan siia juurde ühe illustreeriva joonise, mis aitab mõista, kus keegi asub ohutuskultuuri kõveral.

Olukorras, kus on kehtestatud „džungliseadused“ juhtub enam õnnetusi kui seadusi täitvas ettevõttes.

Samas me ei saa väita, et „džunglis“ puudub ohutuskultuur. Ka seal eksisteerivad kirjutamata reeglid ja ühiskondlikud normid. Et pääseda džunglist ja vähendada õnnetuste hulka tuleb asuda seadusi täitma. Seadused on universaalsed ja seetõttu ei saa neis olla kirjeldatud erinevate tegevusharude spetsiifikast tulenevad nõuded. Et sellest olukorrast üle saada, tuleb luua sisemised reeglid, kuidas me mingeid asju teeme. Ülimalt keeruline on võtta ühe ettevõtte ohutusjuhend x ja seda kopeerida teisele ettevõttele nii, et see ka tegelikkuses tööle hakkab. Seega tuleb igas ettevõttes kokku leppida viisides, kuidas me mingeid asju teeme (nii kirja pandud kui ka kirjutamata reeglid), anda kolleegidele neist juhtnööridest teada (koolitamine), kontrollida, kas ja kuidas neid täidetakse (nt sisekontroll) ja vajadusel neid täiendada (nt napikate, ohuolukordade, absurdsuste korral).

Kuidas veenduda, mil määral on juhtkond tööohutusele pühendunud?

Küsige: „Kas eesmärk null tööõnnetust on võimalik?“ ja saate teada. Loomulikult võivad teod erineda sõnadest, seega soovitan külastada ka https://ansbergconsulting.ee/ergonoomikapaev-2017, kus ma lühidalt selgitan, mida tähendab minu jaoks eestvedamine.  Kui juhtkond on vähe pühendunud, siis ei ole piisavalt ressursse ohutuskultuuri arendamisega tegeleda ja nii lihtne see ongi.

Kui meil pole aega, inimesi, teadmisi, jms ressurssi?

Siis tiksume rahulikult edasi oma vana elu, pikas perspektiivis stagneerume. Kui aga koos juhtkonnaga leiame motivatsiooni (soovi) ja ressurssi (võimalusi) tegeleda töötajate kaasamisega (nt dialoog, ohuolukorrad, parendused), siis uskuge mind, tööohutusalased tulemused hakkavad paranema. Läbi töötajate kaasamise kasvab iga indiviidi teadlikkus ja paraneb ohutuskäitumine. See soosib pideva parendamise kultuuri teket, mille tagajärjena juhtub aina vähem ja vähem õnnetusi. Rääkimata sellest, et ettevõtte tulemuslikkus tervikuna paraneb.

 

Milleks on vajalik LO/TO süsteem?

Mis on LO/TO?

Mõiste LO/TO  tuleneb ingliskeelsetest sõnadest LOCKOUT (lukusta) ja TAGOUT (sildista). LO/TO on süsteem, millega tagatakse ohtliku seadme tahtmatu käivitamine (nt elektrikud panevad  luku ja sildi elektrikilbile pealülitile, et kõrvalised isikud ei saaks elektrienergiat sisse lülitada). Üldjuhul kasutatakse LO/TO süsteemi masinate hooldamisel ja remontimisel. Kuid LO/TO ei ole mõeldud ainult elektrienergia ohutuks tegemise jaoks, on ka teisi energiaid, mis võivad vigastada või tappa.

Milleks on LO/TO kasulik?

LO/TO eesmärk on ära hoida õnnetusi, mille tagajärjed on üldjuhul väga rasked. Kui libastumise tõttu saadakse üldjuhul väike vigastus, hullemal juhul nihestus või luumurd, siis masina vahele kinni kiiludes, elektrilt- või seadmelt löögi saades on tagajärjed hullemad. Selliseid õnnetusi aitab ära hoida, kui me rakendate järgmisi põhimõtteid:

  • teavitage asjaomaseid isikuid tööde alustamisest,
  • tehke kindlaks energiaallikad,
  • katkestage seadmete energiaallikad,
  • lukustage ja märgistage energiaallikad,
  • kontrollige, et energia puudub,
  • võite alustada töödega.

Ohuallikaid võib olla erinevaid, neist tuntuim on loomulikult elekter. Kuid lisaks eelmainitule ka gaas, pneumaatika, hüdraulika, aur, soojus, potentsiaalne- ja kineetiline energia. Mõeldes läbi, mida ja kuidas teha saame muuta LO/TO süsteemi kasutades töö ohutumaks.

Kellele on LO/TO mõeldud?

LO/TO protseduure kasutavad peamiselt elektrikud. Kuid tegelikkuses on seda vajalik kasutada kõigil, kes teostavad töid kohtades, kus on kasutusel mingisugune energia või eelnevas punktis nimetatud ohuallikas. Vaadake allolevat videot ja näete, et kui redelil olev töötaja oleks lülitanud välja liikuva ukse energia, selle sildistanud, oleks ta saanud tööd ohutult teha.

Allikas:https://www.youtube.com/watch?v=mDtP3qJOEYY

Kuidas rakendada LO/TO süsteemi?

Kui leiate, et ka teie ettevõttes leidub tegevusi, kus keegi võib end vigastada LO/TO süsteemi puudumise tõttu, siis on vajalik teha järgmist:

  • võtke kasutusele vajalikud abivahendid LO/TO rakendamiseks (lukud, sildid jms),
  • töötage välja protseduurid LO/TO rakendamiseks,
  • koolitage töötajad,
  • kontrollige protseduuride toimimist, vajadusel uuendage LO/TO protseduure.

Kui aga leiate, et vajate konsultandi abi, siis aitame teid hea meelega!